Ukuthuthumela kwesandla: Ungamisa kanjani izandla ezixegayo
Imfundo YezempiloYini ebangela ukuthuthumela kwesandla? | Ungamisa kanjani izandla ezinyakazayo | Imithi | Ukuhlinzwa | Uyobona nini udokotela ngokuxhawula
Ukuthuthumela kungukuphazamiseka kwemisipha okungazibandakanyi okungenzeka ezindaweni eziningi zomzimba. Ngenkathi ukudikiza kwemisipha kungathinta amehlo, imilenze, ubuso, izintambo zezwi, nezinye izitho zomzimba, ukuthuthumela kuvame ukuhlotshaniswa nezandla. Ukuphila ngokuthuthumela ngesandla kungakhungathekisa futhi kwenze imisebenzi yansuku zonke njengokudla noma ukuzigqokisa kube nzima. Cishe Abantu abayizigidi eziyi-10 e-United States babona uhlobo oluthile lokuthuthumela ngesandla .
Kunezinhlobo eziningi zokuthuthumela nezizathu zokuthi kungani zenzeka. Ezinye zingezesikhashana bese ziyahamba zodwa, kanti ezinye zixhunyaniswe nezinkinga zempilo ezinzima kakhulu. Funda kabanzi mayelana nokuthi yini ebangela ukuqhaqhazela kwesandla, ukuthi ungamisa kanjani izandla ezinyakazayo, nokuthi ungafuna nini ukwelulekwa ngudokotela ochwepheshe bezempilo mayelana nokuthuthumela ngesandla.
Yini ebangela ukuthuthumela?
Izinto eziningi ezivela ekushintsheni kokudla kanye nendlela yokuphila kuya emithini nasezimweni zezempilo kungadala ukuthuthumela kwesandla. Izandla ezinyakazayo ekuseni kungaba umphumela wokukhathala noma i-caffeine eningi kakhulu. Ukunyakazisa asebekhulile kungaba ngenxa yokushoda kwamavithamini noma imiphumela emibi yomuthi. Ukuqhaqhazela kungaba futhi yisixwayiso sokukhishwa kotshwala, ingcindezi, ukukhathazeka, izinkinga zomfutho wegazi nezinye izimo zempilo.
Izinhlobo zokuthuthumela kwesandla
Izinketho zokwelashwa ukuthuthumela kwezandla nazo zingahluka ngokuya ngohlobo onalo. Uchwepheshe wezokunakekelwa kwempilo angakusiza ukuthi unqume ukuthi yikuphi uhlobo lokuthuthumela kwesandla wena noma othandekayo unakho. Nazi ezinye izinhlobo ezivamile zokuthuthumela ngesandla.
Ukuzamazama komzimba
Ukuzamazama komzimba kungaba yimiphumela emibi yomuthi. Ama-Corticosteroids, ama-amphetamine, neminye imishanguzo ye-asthma yaziwa ngokubanga ukuthuthumela kwesandla okwesikhashana. Imithi esetshenziselwa ukwelapha izimo zezinzwa nezengqondo nayo ingaveza ukuzamazama komzimba.
Ukuzamazama komzimba nakho kungaba uphawu loku okulandelayo:
- Ukuhoxiswa kotshwala
- I-Hypoglycemia (ushukela ophansi wegazi)
- Indlala yegilo eyeqile (hyperthyroidism)
Ukuzamazama kwesifo sikaParkinson
Abantu abaningi bavame ukuhlobanisa ukuxhawula izandla nezitho nesifo sezinzwa i-Parkinson's disease. Cishe Ama-80% wabantu abane-Parkinson's ukuthuthumela, okuvame ukwenzeka endaweni yokuphumula (okubizwa ngokuthi ukuphumula ukuthuthumela). Iziguli ezinesifo esithuthukile se-Parkinson's zingaba nokuthuthumela okuqhubekayo futhi okunzima, okuphazamisa kakhulu imisebenzi yansuku zonke njengokudla noma ukubopha izicathulo zazo.
Ukuthuthumela okubalulekile
Izandla ziyazamazama ngesigqi nangokuzibandakanya ngokuthuthumela okubalulekile. Yize ukundindizela okubalulekile kunemizwa, akusikho esigabeni esifanayo nokuthuthumela okuhambisana nesifo sikaParkinson. Ukuzamazama okubalulekile kuyelapheka futhi kwesinye isikhathi kuyagwemeka, kodwa akulapheki. Amazinga okushisa aphezulu, ukucindezeleka, ukukhathazeka, ukubhema ugwayi, ne-caffeine kubangele futhi kube kubi ukuzamazama okubalulekile .
Ukuzamazama kwengqondo
Ukuzamazama kwengqondo kuvame ukungumphumela wesimo sengqondo esifana nokucindezeleka, ukukhathazeka, ukuhlukumezeka, noma ukuphazamiseka kwengqondo. Ama-spasms nokunyakaza komzimba okungazibandakanyi kungakhula kusuka ekukhuleni okusheshayo kwengcindezi yegazi nokushaya kwenhliziyo okuhambisana nengcindezi.
I-Cerebellar
Ukuzamazama kwe-cerebellar kungenzeka lapho i-cerebellum noma izindlela eziya ebuchosheni zilimele noma zonakalisiwe. Iziguli ezinesifo sohlangothi zingaba nokuthuthumela uma imithambo yobuchopho ilimele. Isimila ngesinye isibonelo sokulimala kwe-cerebellum, okubangela ukuthuthumela kwesandla noma komzimba.
Imithi ebangela ukuthuthumela
Ukuzamazama kwesandla kungumphumela wecala ongahle ube khona imithi eminingi . Imithi kadokotela esetshenziselwa ukwelapha ukucindezeleka, i-asthma, umdlavuza, ne-acid reflux iphakathi kokuningi okungadala izandla ezinyakazayo. Amanye ama-antibiotic, imishanguzo yokwehlisa isisindo, kanye nemishanguzo yokulwa namagciwane nakho kuhlu lwemithi engadala ukuthuthumela kwesikhashana kwesandla.
Ama-anti-depressants nama-antipsychotic
Noma isebenza ngempumelelo ekwelapheni ukudangala, izandla ezixegayo ziwumphumela wecala labaningi imishanguzo . Imithi elwa ne-antipsychotic nayo ibangela ukuthuthumela okwaziwa njenge-tardive dyskinesia. Imithi ejwayelekile ifaka phakathi:
- Tricyclic antidepressants, njenge-amitriptyline, doxepin, amoxapine
- ISerotonin reuptake inhibitors (SSRIs), efana neZoloft, Prozac, Lexapro
- Ama-Mood stabilizers, njenge-lithium, iDepakote, iLamictal
Imithi ye-asthma
Imiphumela emibi ye-asthma noma i-bronchodilators ingaholela ekuphazamiseni ukunyakaza eminwe nasezandleni. Ama-inhalers kadokotela noma ama-nebulizer njengeProventil neVentolin (i-albuterol) ziphakathi kwalezo ezishukumisa isimiso sezinzwa, ezingadala izandla ezinyakazayo. Ukuthuthumela kwesandla kungokwesikhashana nje, kuhlala imizuzu engama-30 kuye kwengama-60 ngemuva kokusebenzisa umuthi futhi akufanele kuthathwe njengokuyingozi.
Imithi ye-acid reflux
I-Prilosec (i-omeprazole) nayo ingadala ukuthuthumela kwesandla njengomphumela oseceleni. I-Omeprazole iphazamisa ukumuncwa kukavithamini B12, okuyi- uvithamini obalulekile yezinzwa. Ukuxega kufanele kuyeke ukuyeka ukusetshenziswa kwesidakamizwa.
Umuthi wokulwa nesicanucanu
I-Reglan (metoclopramide) inemiphumela emibi engaba khona ye-spasms yemisipha, kepha kufanele wazise uchwepheshe wakho wezokunakekelwa kwezempilo uma uhlangabezana nalo mphumela wecala. I-Reglan nayo ingaphazamisa eminye imithi (noma imishanguzo yezinhlungu ezithengiswayo), ngakho-ke kubalulekile ukutshela udokotela wakho ukuthi noma imiphi eminye imithi oyiphuzayo.
Ungamisa kanjani izandla ezixegayo ngokwemvelo
Ukuthuthumela kwesandla kungacasula, kubangele amahloni, futhi kuthinte indlela ophila ngayo. Izinguquko zokuphila kanye namakhambi emvelo njengokuguqula indlela odla ngayo, ukuzivocavoca umzimba, ukwelashwa, ngisho nokuhlinzwa kuyizindlela zokunciphisa ukuthuthumela ngesandla. Izindlela zokwelapha zasekhaya zemvelo zinganciphisa kakhulu noma ziqede izimpawu ezinyakazayo zezandla futhi zinciphise isidingo sokwelashwa noma ukuhlinzwa.
Izinguquko zokudla
TO Ukudla kwaseMedithera egcwele izithelo nemifino ingaba nomthelela omuhle empilweni yonke, kepha iphinde yafundwa ngokumelene ne-neurodegeneration, i-Alzheimer's, kanye ukuthuthumela okubalulekile . Ukudla kufaka imifino, okusanhlamvu, izithelo, okusanhlamvu okusanhlamvu okuphelele, namafutha acid angenayo. Izinhlanzi nazo ziyavunyelwa, kepha kwesinye isikhathi zingangcoliswa i-mercury, engenza ukuthuthumela kube kubi kakhulu. Abantu abadla ukudla kwaseMedithera kufanele banciphise ubisi, inyama, izinkukhu nokuphuza utshwala.
Amanzi kungenye indlela yokwelapha. Ukuphuza okunconyiwe izinkomishi zamanzi ezine kuya kweziyisithupha ngosuku ingagcina umzimba unamanzi amaningi kanye nobuthi obufuthayo emzimbeni obungaba nomthelela ekuthuthumeleni kwesandla.
Ikhafeyini kuyinto evuselelayo, ngakho-ke ukuyinciphisa noma ukuyisusa ekudleni kwakho nakho kunganciphisa ukuthuthumela kwesandla. I-caffeine isekhofi, itiye, ama-sodas, nezinye iziphuzo noshokoledi. Uma udla i-caffeine njalo futhi ume ngokungazelelwe, ungahlangabezana nokuthuthumela ngokuhoxa kwe-caffeine. Ngemuva kokuyeka i-caffeine, izandla ezixegayo nezinye izimpawu zokuhoxa zingahlala ezinsukwini eziyi-10. Ukuzilumula kulesi sikhuthazi kungaba yindlela esebenzayo yokugwema ukuqhaqhazela kwesandla.
Utshwala kungenye into ebangela ukuthuthumela ngesandla. Njengokudangala, utshwala buthinta isimiso sezinzwa esiyinhloko. Ukudlidlizela kwesandla kungenzeka lapho uphuza utshwala ngokweqile kanye nasekuhoxisweni kotshwala.
Uvithamini B12
I-Vitamin B12 ibalulekile ukugcina uhlelo lwezinzwa olunempilo. Ukushoda kukavithamini B12, B-6, noma B-1 kungaholela ekwakhiweni kokuthuthumela ngesandla. Isibonelelo sokudla esinconyiwe (RDA) samavithamini I-B12 yabantu abadala ingu-6 mcg , kepha ungadinga okuningi uma uthatha umuthi ovimbela ukumuncwa kwamavithamini.
Uvithamini B12 ingathathwa ifomu le-capsule, umjovo, noma kutholakala ekudleni kwansuku zonke. Amaqanda, ubisi, inyama, kanye nemikhiqizo eminingi yezilwane ngokwemvelo iqukethe uvithamini B12. Izinhlamvu eziningi ziye zaqiniswa namavithamini.
Ukuzivocavoca kwesandla nesihlakala
Umhlinzeki wakho wezokunakekelwa kwempilo angakudlulisela kumelaphi womzimba noma osebenzayo ukuze athole ukwelashwa noma ancoma izivivinyo ongazenza ekhaya.
Ukucindezela ibhola lokuxineka noma ukubamba ngesandla imizuzwana emibili kuya kwengu-10, ukukhipha, nokuphinda izikhathi ezili-10 esandleni ngasinye kungaba umsebenzi olula wokufaka osukwini lwakho.
Izungezisa izihlakala ekunyakazeni okuyindilinga kungagcina imisipha nemisipha kuguquguquka. Ukuhambisa izandla ngenhloso kungagcina uketshezi lwe-synovial lungakhi, oluvimbela noma lwehlise ukuzamazama komhlaba.
Ukugoqa isisindo sesandla esilula izingalo zihlala etafuleni futhi izintende zezandla zibheke phezulu nazo zingaqinisa futhi zilungise kahle imisipha yakho.
Igilavu yesandla enesisindo
Igilavu enesisindo isiqeshana semishini eguquguqukayo eyenzelwe abelaphi bomsebenzi. Amagilavu eza ngobukhulu obuhlukahlukene. Amagilavu anikeza umuntu ngokuthuthumela ukuzinza kwesandla okwengeziwe futhi anganciphisa isidingo sesiguli sokuhlinzwa.
Ukuphumula
Ukucindezeleka, ukukhathazeka nezinye izinkinga zempilo yengqondo kungadala ukuthuthumela kwesandla. Izindlela zokuphumula ezinjengokuzivocavoca kokuphefumula, ukudala umoya ophumuzayo, ukuzijwayeza i-yoga, nokuzindla konke kukufanele ukuhlola uma ukucindezeleka kunikela ekuthuthumeleni.
Ukwelashwa kokubhucunga umzimba kungaphilisa nemisipha ezandleni ezithintwe ukundindizela ngenkathi kunciphisa ukucindezeleka engqondweni nasemzimbeni.
Ukukhathala kungenye imbangela ejwayelekile yokuqhaqhazela, njengoba ukuthola ukuphumula okuningi kubalulekile ukuze umzimba nohlelo lwezinzwa lusebenze kahle. Umuntu omdala ngokwesilinganiso udinga cishe amahora ayisikhombisa kuya kwayisishiyagalolunye okulala .
Imithi yokuthuthumela
Ukuthuthumela kungalapheka ngemithi ehlukahlukene. Ama-beta blockers, ama-anticonvulsants, imishanguzo yokulwa nokuquleka, kanye nama-amino acid kungeminye yemithi ejwayele ukunikezwa yokunciphisa izandla ezinyakazayo.
Iprogesterone
Ukhilimu weprogesterone ongu-5% ungavimba i-adrenaline futhi ube wusizo oluwusizo ekunciphiseni izandla ezinyakazayo, ngokusho kukaMicheal E. Platt, MD, umnikazi we Isikhungo sePlatt Wellness nombhali we Ukubusa kwe-Adrenaline . Lesi sixazululo se-topical siyatholakala ngaphezu kwe-counter (i-OTC) futhi singagcotshwa esikhunjeni sezandla ukukhulula izimpawu.
I-Primidone
I-Mysoline ( i-primidone ) ngumuthi ovamise ukwenziwa osetshenziselwa ukwelapha ukuquleka, kepha futhi ungasiza ekwehliseni ukuvevezela kwesandla. Lo muthi kadokotela uyi-barbiturate anticonvulsant, futhi usiza ukuzinzisa imithambo kagesi yobuchopho.
ULevodopa
ULevodopa yi-amino acid engasiza ukunciphisa ukundindizela ngokugcwalisa ukunikezwa komzimba we-dopamine. Ngokuvamile okusetshenziselwa ukwelashwa kwesifo sikaParkinson, i-levodopa ingasiza futhi ekwelapheni ezinye izinhlobo zokuthuthumela. Abantu abathatha i-levodopa kufanele bagweme amaprotheni atholakala ekudleni okufana nenyama nezithasiselo zensimbi, ngoba lokhu kunganciphisa isithako sokumunca umuthi.
Abavimbela i-Beta
Ama-beta blockers (noma ama-beta-adrenergic blocking agents) avimba i-adrenaline, ebizwa nangokuthi i-epinephrine, futhi inciphisa umfutho wegazi. Umfutho wegazi ophansi ungakunciphisa ukuqala kokuthuthumela. Abavimbela i-Beta abanjengo metoprolol , i-propranolol , khanyisile , noma bisoprolol phatha izindaba zezempilo, kufaka phakathi ukuthuthumela.
Ngokungeziwe noma endaweni yama-beta blocker anqunyiwe, ama-beta-adrenergic blocking agents angatholakala ngokwemvelo ekudleni okuningi. Amantongomane, imbewu, ubhanana, imifino enamaqabunga, izinkukhu nenyama kuqukethe ama-beta blocker. Ukudla lokhu kudla kungasiza ekunciphiseni ukukhathazeka, kube nomthelela ekupheleleni ngokuphelele, futhi futhi kunciphise ukuzamazama.
Ukuhlinzwa ukuthuthumela kwesandla
Kwezinye izimo ukuthuthumela, ikakhulukazi ukuthuthumela okubalulekile, ukuhlinzwa kungadingeka. Inqubo encane engahlaseli yokufaka i-neurostimulator ebuchosheni ebizwa nge-deep brain stimulation (DBS) iyatholakala. Ngokufana ne-pacemaker, idivaysi ye-neurostimulator ithumela i-pulse kagesi engavimbela ukuthuthumela okungenzeki.
I-thalamotomy okunye ukuhlinzwa kwabantu abanokuthuthumela okubalulekile. Lokhu kuhlinzwa kuphazamisa i-thalamus kolunye uhlangothi lobuchopho. Lokhu kuhlinzwa kuvame ukwenziwa ohlangothini lobuchopho ohlangothini lwesandla sakho esivelele. Imiphumela yokusebenza izoba nomthelela futhi ikhulule izimpawu zesandla esivelele. Imiphumela emibi yokuhlinzwa ivame ukuba yesikhashana kepha ingafaka ubunzima bokukhuluma, ukudideka nezinkinga zebhalansi.
Kunini lapho umuntu kufanele abonane nodokotela ngezandla ezixegayo
Uma ukuthuthumela kwesandla, ukufuna usizo lochwepheshe ngokushesha kunakuqala kungavimbela ukwanda kwesimo sempilo esibi. Imithi eyehlisa ukuqala nokuqhubekela phambili kokuphazamiseka kwemizwa kungaba yisinyathelo esibalulekile sokuphatha impilo yakho. Ngakolunye uhlangothi, uchwepheshe wakho wezokunakekelwa kwempilo angakwazisa ukuthi udinga nje ukunciphisa ukucindezeleka empilweni yakho noma ushintshele ku-decaf. Kunoma ikuphi, ukuthola ukuthi kungani ungethuthumela kwezandla kufanele kube yinto ephambili.











