Ayini amazinga ejwayelekile kashukela egazini?
Imfundo YezempiloIzinga le-glucose yegazi inani le-glucose umuntu analo egazini lakhe nganoma yisiphi isikhathi. Ukuba namazinga kashukela aphezulu noma aphansi egazi kungakhombisa isimo sempilo esingaphansi esingadinga usizo lwezempilo. Sebenzisa lokhu kubuka konke kwamazinga ejwayelekile eglucose yegazi ukuqonda ukuthi amazinga kashukela egazini akho asho ukuthini.
Yimaphi amazinga ejwayelekile eglucose egazini kubantu abaphilile?
Amazinga kashukela egazi angahle abe ajwayelekile, aphakeme, noma aphansi, kuya ngokuthi umuntu une-glucose engakanani egazini lakhe. Iglucose ushukela olulula okhona egazini ngezikhathi zonke. Amazinga ajwayelekile eglucose egazi angalinganiswa lapho othile ezila ukudla, edla, noma ngemuva kokudla. Izinga elijwayelekile le-glucose yegazi kubantu abadala, ngaphandle kwesifo sikashukela, abangadlanga okungenani amahora ayisishiyagalombili (ukuzila ukudla) ngaphansi kuka-100 mg / dL . Izinga elijwayelekile le-glucose yegazi kubantu abadala, ngaphandle kwesifo sikashukela, amahora amabili ngemuva kokudla kungama-90 kuye ku-110 mg / dL.
Izici eziningi zithinta amazinga kashukela egazini usuku lonke:
- Uhlobo lokudla okudliwe, kangakanani, nini
- Umsebenzi womzimba
- Imithi
- Izimo zezokwelapha
- Ubudala
- Ukucindezeleka
- Ukuphela kwamanzi emzimbeni
- Ukugula
- Isikhathi sokuya esikhathini
- Utshwala
Izinga likashukela wegazi elifanele kunoma ngubani ongenaso isifo sikashukela noma ama-prediabetes, kungakhathalekile ukuthi uneminyaka emingaki, ekuseni kufanele libe ngaphansi kuka-100 mg / dL. Khumbula, amazinga kashukela egazi angashintshashintsha usuku lonke ngenxa yezici ezishiwo ngaphambili.
Amashadi ezinga likashukela egazini kulabo abanesifo sikashukela
Amazinga ajwayelekile kashukela egazi, kulabo abanesifo sikashukela, azohluka ngokuya ngeminyaka yomuntu nesikhathi sosuku. Ake sibheke ukuthi kufanele abe namazinga kashukela egazini, kulabo abanesifo sikashukela, ngokuya ngeminyaka yabo.
Amazinga ajwayelekile kashukela ezinganeni | |
|---|---|
| Ungaphansi kweminyaka engu-6 ubudala | mg / dL |
| Ukuzila ukudla | 80-180 |
| Ngaphambi kokudla | 100-180 |
| 1-2 amahora ngemuva kokudla | ~ 180 |
| Isikhathi sokulala | 110-200 |
Izingane ezingaphansi kweminyaka engu-6 ubudala kufanele zibe namazinga eglucose egazi aqala cishe cishe 80 kuya ku-200 mg / dL usuku ngalunye. Lolu hlu lubhekwa njengolunempilo, futhi inani le-glucose emzimbeni wengane lizoshintsha kusukela esikhathini lapho livuka khona selidlile ukudla futhi futhi ngaphambi kokulala. Ngalesi sizathu, izingane ezinesifo sikashukela noma iziqephu ze-hypoglycemic kungadingeka zibe nezazo kuhlolwe amazinga kashukela egazini phakathi kwamabili ngabazali babo.
Amazinga ajwayelekile kashukela egazini kwentsha | |
|---|---|
| Ubudala 6-12 | mg / dL |
| Ukuzila ukudla | 80-180 |
| Ngaphambi kokudla | 90-180 |
| 1-2 amahora ngemuva kokudla | Kuze kube ngu-140 |
| Isikhathi sokulala | 100-180 |
Izingane ezineminyaka engu-6 kuya kwengu-12 kufanele zibe namazinga kashukela egazi aphakathi kuka-80 kuya ku-180 mg / dL phakathi nosuku. Izinga likashukela egazini liyakhuphuka ngemuva kokudla isidlo ngoba umzimba uphula ama-carbohydrate ube ushukela, osakazwa kulo lonke igazi. Ukugcina ushukela wegazi wengane ungakhuphuki kakhulu ngaphambi kokulala, ikakhulukazi uma unesifo sikashukela, zama ukukhawulela ukudla okulula ngaphambi kokulala.
OKUSHIWO: Izeluleko zokulala ezinganeni ezinesifo sikashukela
Amazinga ajwayelekile kashukela wentsha | |
|---|---|
| Ubudala 13-19 | mg / dL |
| Ukuzila ukudla | 70-150 |
| Ngaphambi kokudla | 90-130 |
| 1-2 amahora ngemuva kokudla | Kuze kube ngu-140 |
| Isikhathi sokulala | 90-150 |
Intsha kufanele ibe namazinga kashukela egazi aphakathi kuka-70 kuya ku-150 mg / dL phakathi nosuku lwawo. Iminyaka yobusha ngokuvamile ingaba nzima kakhulu entsheni enesifo sikashukela ukuphatha ngoba ukuphatha isifo sikashukela kudinga umthwalo wemfanelo nokulawulwa kokuziphatha okungafani nentsha eningi. Intsha kufanele ihlose ukugcina amazinga kashukela egazini phakathi kuka-70 kuye ku-150 mg / dL usuku lonke ngokubuka lokho okudlayo, ukuzivocavoca umzimba, nokuphuza imishanguzo yesifo sikashukela uma ikhona.
Amazinga ajwayelekile kashukela kubantu abadala | |
|---|---|
| Iminyaka engama-20 + ubudala | mg / dL |
| Ukuzila ukudla | Ngaphansi kuka-100 |
| Ngaphambi kokudla | 70-130 |
| 1-2 amahora ngemuva kokudla | Ngaphansi kuka-180 |
| Isikhathi sokulala | 100-140 |
Abantu abadala abaneminyaka engama-20 noma ngaphezulu bazoba namazinga kashukela egazi aphakathi kuka-100-180 mg / dL ngaphansi kosuku. Uma uvuka ekuseni, ushukela wegazi lakho ozila ukudla kufanele ube sezingeni eliphansi kakhulu ngoba awukakudli ukudla cishe amahora ayisishiyagalombili. Uma ungumuntu omdala futhi ulwa nokulawulwa kwe-glucose, umhlinzeki wakho wezokunakekelwa kwempilo angakusiza ukuthi wakhe uhlelo lokwelashwa ukuphatha kangcono ushukela wegazi lakho.
Amazinga eglucose egazi ngaphandle kwamabanga ahlelwe ngenhla ahlukaniswe njengoshukela ophakeme noma ophansi wegazi. Izinga likashukela egazini libhekwa njengeliphezulu uma lingaphezu kuka-130 mg / dL ngaphambi kokudla noma i-180 mg / dL kungakapheli ihora elilodwa kuya kwamabili ngemuva kokudla. Abantu abaningi ngeke baqale ukuzwa izimpawu ezivela kushukela ophakeme wegazi kuze kufike amazinga abo 250 mg / dL noma ngaphezulu . Izinga likashukela egazini eliphakeme kakhulu elibhekwa njengeliphephile lizoncika kumuntu nokuthi unesifo sikashukela, kepha ngokujwayelekile lizoba phakathi kuka-160 kuya ku-240 mg / dL.
Izimpawu zeshukela ezisezingeni eliphansi
I-Hypoglycemia kwenzeka lapho amazinga eglucose egazi ehla kakhulu. Ushukela wegazi ophansi ungadalwa yizinto eziningi kufaka phakathi izinhlobo ezimbili ezihlukene zesifo sikashukela, imithi ethile, utshwala, ukuphazamiseka kwe-endocrine, ukuphazamiseka kokudla, ukukhulelwa (isifo sikashukela sokukhulelwa), nokuphazamiseka kwesibindi, izinso, noma inhliziyo.
Nazi ezinye zezimpawu ezivame kakhulu umuntu onoshukela ophansi wegazi angazithola:
- Ubumhlophe
- Isiyezi
- Ukudideka
- Ukuthukuthela
- Ukunyakaza
- Ukwesaba
- Ukukhathazeka
- Amakhaza
- Ukujuluka
- Ukuqina
- Ukuba nokushaya kwenhliziyo okusheshayo
- Isikhumba esiphaphathekile
- Indlala
- Ukulala
- Ukuquleka
- Izindebe ezishayayo
Uma ushukela wegazi lakho uphansi ungaqala ukuzwa ezinye zezimpawu zokuqala ze-hypoglycemia njengesizungu, ikhanda elikhanyayo, noma ukujuluka. Ukuphela kwendlela yokwazi ngokuqinisekile uma ushukela wegazi lakho uphansi ukuwuhlola nge- imitha yeglucose noma okunye idivayisi yokuqapha i-glucose.
Uma ungenakho ukufinyelela kulawa mathuluzi futhi uqala ukuzwa izimpawu zeshukela eliphansi legazi, sebenzisa 15 amagremu Ama-carbs noma uthathe chaza ngokushesha ithebhulethi ye-glucose ukukhuphula amazinga kashukela egazini lakho nokugwema ezinye izimpawu, ngokusho kwe-American Diabetes Association (ADA). Lapho ushukela wegazi lakho usubuyele ebangeni ebelibhekiswe kulo, ungaba nokudla okulula noma isidlo ukuze uqiniseke ukuthi awuphindi futhi.
Nazi ezinye izindlela zokuphila nezokwelapha ezingasiza ekwelapheni i-hypoglycemia:
- Yidla ukudla okunempilo okugcwele ukudla okuphelele ezicutshungulwa kancane.
- Thatha ama-prediabetes noma imithi yesifo sikashukela njengoba kunconywe ngumhlinzeki wakho wezokunakekelwa kwempilo.
- Sebenzisa ikhithi ye-glucagon ezimeni eziphuthumayo. IGlucagon iyi-hormone ephakamisa amazinga kashukela egazini ngokushesha.
Izimpawu zikashukela aphezulu egazini
I-Hyperglycemia igama lezokwelapha leshukela eliphakeme legazi. I-Hyperglycemia yenzeka lapho umzimba ungenayo i-insulin eyanele noma uma ungakwazi ukusebenzisa i-insulin ngendlela efanele. Izinto eziningi zingadala amazinga aphezulu eglucose egazi afana Thayipha isifo sikashukela sokuqala , Uhlobo lwesibili sikashukela, ukucindezeleka, ukugula, noma i- into yokusa . Uma une-hyperglycemia noma usola ukuthi ungaba nayo, ukukhuluma nomhlinzeki wezokunakekelwa kwempilo kuhlale kungumqondo omuhle. Udokotela angakusiza unqume ukuthi yini ebanga amazinga aphezulu kashukela wakho bese wehlisela ebangeni eliphilile.
Nazi ezinye zezimpawu ezivame kakhulu ezingakhombisa i-hyperglycemia:
- Ukukhathala
- Ukuchama njalo
- Ukuphathwa ikhanda
- Ukubona okufiphele
- Kunzima ukugxila
- Ukoma okwengeziwe
- Ukwehla kwesisindo
I-hyperglycemia engalashwa ingaholela esimweni esibizwa nge-ketoacidosis yesifo sikashukela. I-Ketoacidosis yilapho umzimba udala khona imfucumfucu ebizwa ngokuthi ama-ketone angakha egazini futhi asongele impilo. Izimpawu ze-ketoacidosis zifaka:
- Ubuhlungu besisu
- Ubukhona bamaketoni
- Ukuhlanza
- Ukukhathala
- Ukulahleka kombono (ezimweni ezingavamile)
Kufanele ufune usizo lwezokwelapha ngokushesha uma ushukela wegazi lakho ufinyelela ku-400 mg / dL noma ngaphezulu.
Lapho iziguli zithola noma yikuphi kwalokhu okuhambisana namazinga aphezulu kashukela egazini, iziguli ezinesifo sikashukela ziyelulekwa ukuba ziye ngqo ku-ER ukugwema ikhoma elibangelwa yisifo sikashukela, kusho uVikram Tarugu, MD, ongudokotela wesisu kanye ne-CEO ye I-Detox yaseNingizimu Florida . Iziguli ezikhuphule ushukela wegazi nazo zingase ziveze ukuphefumula okunuka kamnandi okufana ne-ketone.
Nazi ezinye izinguquko zokuphila nezindlela zokwelashwa ezingasiza ekwelapheni i-hyperglycemia:
- Yidlakonke, ukudla okunoshukela ophansiezicutshungulwa kancane ukugcina inani le-glucose emzimbeni lisezingeni eliphansi.
- Ukuzivocavoca umzimba kuphela uma kungekho maketoni akhona egazini. Ungahlola uma unamaketoni ahlolwa umchamo noma imitha yeglucose yegazi.
- Phuza amanzi amaningi okusiza umzimba wakho ukukhipha ushukela emchameni wakho.
- Lungisa i- insulini . Umhlinzeki wakho wezokunakekelwa kwempilo angakusiza ukunquma imithamo efanele ye-insulin lapho ushukela wegazi lakho ukhuphuka noma wehla.
- Thatha imithi ngokwezincomo zomhlinzeki wakho wezokunakekelwa kwempilo. Eminye yemithi ebekwa kakhulu kashukela ophakeme egazini yilena I-Metformin HCl , IGlipizide , futhi I-Glyburide .
Nini ukubona umhlinzeki wezokunakekelwa kwempilo
Ukuthola izeluleko zochwepheshe bezokwelapha kumhlinzeki wezokunakekelwa kwezempilo njenge-endocrinologist kuyindlela engcono kakhulu yokufunda kabanzi ngokuthi ngabe amazinga kashukela egazi akho lapho kufanele abe khona. Ukungatholi ukwelashwa okufanele ngamazinga kashukela aphansi noma aphezulu egazi kungaba kubi kakhulu futhi kuholele ezinkingeni zezempilo, ikakhulukazi kulabo abanesifo sikashukela. Izinkinga zesifo sikashukela zifaka ukulimala kwemizwa, isifo sezinso, isifo senhliziyo, noma isifo senhliziyo.
Uma ubona umhlinzeki wezokunakekelwa kwempilo mayelana namazinga kashukela egazini lakho, lungela ukuphendula imibuzo ephathelene nezingozi ezifana nokuthi udlani, uzivocavoca kangakanani, nangomlando womndeni wakho. Abanye abahlinzeki bezempilo bangafuna ukuthatha isampula yegazi ukuhlola amazinga kashukela egazini lakho. Futhi banga-oda i Ukuhlolwa kwe-A1C , okuhlolwa igazi okukala amazinga kashukela ezinyangeni ezimbalwa. Kungadingeka ukuthi uzile ukudla amahora ayisishiyagalombili ngaphambili ukuze uthole imiphumela yokuhlolwa enembile, ngakho-ke kuhlale kuwumqondo omuhle ukuhlola ngaphambi kokuqokwa kwakho.
Uma izinga likashukela egazini lakho lingaphezu kuka-250 mg / dL, kufanele uye kwa-ER ukuze uthole usizo lwezempilo ngokushesha, kusho uDkt Tarugu. Amakamelo okuphuthumayo afakelwe ukuphatha amazinga aphezulu kashukela futhi angakwazi ukwelapha njengokwelashwa kwe-insulin kanye nokufakwa esikhundleni se-fluid noma i-electrolyte.











